1. juulist jõustub hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord

Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord

Täisealiste puuetega isikute sotsiaalhoolekande vahendite kasutamise kord

Seoses perekonnaseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega kinnitas volikogu  hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra Halinga vallas, millega määratakse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise peamised tingimused.

Hooldus seatakse täisealisele isikule, kellele on määratud puue ning kes elab Halinga vallas.

Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks peab hooldust vajav isik esitama vallavalitsusele taotluse koos lisadokumentidega. Taotluse hooldajaks määramise kohta peab esitama ka potentsiaalne hooldaja.
Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks vajaliku hooldusvajaduse hindamise teostab sotsiaalametnik 10 tööpäeva jooksul, arvates taotluse esitamise päevast ning hiljemalt 15 tööpäeva jooksul teeb vallavalitsus otsuse hoolduse seadmiseks (mitteseadmiseks) ja hooldaja määramiseks (mittemääramiseks), tuginedes pereabikomisjoni ettepanekule.
Hooldusvajaduse hindamisega selgub hooldust vajava isiku hooldusvajaduse maht ja sellest tulenevalt ka hooldaja ülesanded. Ühtlasi tuleb hinnata potentsiaalse hooldaja võimekust hooldaja ülesannete täitmiseks. Vallavalitsuse korraldusega seatakse hooldus ja määratakse hooldaja, tuuakse välja hooldatava isiku hooldusvajadus ja määratakse kindlaks hooldaja ülesanded. Vallavalitsus võib vastavalt haldusmenetluse seadusele sätestada korralduses kõrvaltingimused, milleks on järelvalve teostamise kord hooldaja ülesannete täitmise üle ja kohustus osaleda hooldajal koolitustel, mis täiendavad tema oskusi hoolduse teostamisel.

Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata isikule, kellel puudub pidev abi- ja hooldusvajadus ning kelle hooldusvajadus on rahuldatud muu abi või sotsiaalteenustega.
Hooldajaks ei määrata isikut, kes ei tule toime hooldust vajava isiku hooldamisega (tervislik seisund, elukoha kaugus, töö korraldus või mõni muu põhjus ei võimalda teise isiku hooldamist).
Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata, kui isikule on kohtu poolt seatud eestkoste ning määratud eestkostja.

Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega, kui hooldatav või hooldaja esitavad selleks avalduse, hooldatav asub elama hoolekandeasutusse, hooldatava või hooldaja surma korral, hooldatava hooldusvajadus on ära langenud, hooldaja ei suuda täita hooldajale määratud ülesandeid, hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse, hooldatavale on kohtu poolt seatud eestkoste ning määratud eestkostja.

1. juulist 2010 jõustub  ka  uus täisealiste puuetega isikute sotsiaalhoolekande vahendite kasutamise kord

Alates 2005. aastast maksab täisealisele isikule hooldajatoetust puudega inimese hooldamise eest kohalik omavalitsus. Riik andis hooldajatoetuse maksmisega omavalitsustele üle kogu täisealiste puuetega isikute hoolekande korraldamise.
Seoses perekonnaseaduse ja  sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste kinitas volikogu ka  uues redaktsioonis  täisealiste puuetega isikute sotsiaalhoolekande vahendite kasutamise korra.

Kord reguleerib hooldajatoetuse maksmist, mis kaasneb hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega ning puuetega isikutele sotsiaaltoetuse maksmist ja sotsiaalteenuste osutamist või sotsiaalteenuste eest tasumist.

Hooldajatoetust on õigus taotleda isikul, kes on volikogu poolt kehtestatud korra alusel määratud puudega isiku hooldajaks.
Hooldajatoetuse määramise ja maksmise otsustab vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Hooldajatoetust on õigus saada seni, kuni kehtib hoolduse seadmise ja hooldaja määramise otsus ning hooldajatoetust makstakse igakuiselt.
Hooldajatoetusega kaasnevad riikliku maksud (sotsiaalmaks) tasub vallavalitsus. Sotsiaalmaksu arvestuslik alammäär on 1436 krooni kuus.
Hooldajatoetuse maksmise alus langeb ära hoolduse seadmise ja hooldaja määramise lõpetamisega vallavalitsuse poolt.
Hooldajatoetuse suurused on järgmised:
• keskmise puudega isiku hooldajale makstav hooldajatoetus on 240 krooni kuus;
• raske puudega isiku hooldajale makstav hooldajatoetus on 300 krooni kuus;
• sügava puudega isiku hooldajale makstav hooldajatoetus on 500 krooni kuus.

Puudega inimese sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus vallavalitsusele, milles on põhjendatud toetuse vajadus ja suurus. Toetuse määramisel võetakse aluseks taotleja ja temaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate või ühise majapidamisega ja ühist tuluallikat kasutavate isikute sissetulekud ning puudega inimesele makstav puudega inimese sotsiaaltoetuse olemasolu.
Otsuse toetuse määramise kohta teeb vallavalitsus, tuginedes pereabikomisjoni ettepanekule, hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise päevast. Sotsiaaltoetuse mittemääramisel teatatakse taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Puudega isiku sotsiaalteenuse taotlemisel ja sotsiaalteenuse eest tasumisel võetakse aluseks taotleja ja temaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate või ühise majapidamisega ja ühist tuluallikat kasutavate isikute sissetulekud ning puudega inimesele makstav puudega inimese sotsiaaltoetuse olemasolu.
Vallavalitsus teeb otsuse teenuse eest tasumisel 10 tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast, tuginedes pereabikomisjoni ettepanekule. Sotsiaalteenuse eest mittetasumisel teatatakse taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Vallavalitsus võib puudega isikule pereabikomisjoni ettepanekul tasuda osutatud sotsiaalteenuste eest kuludokumendi alusel teenust osutanud ettevõtjale.

Tagasi uudiste juurde | Uudiste arhiiv